Referaadi vormistamine

Referaat on valitud teema või probleemi kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel uuritakse ja refereeritakse üldjuhul kirjalikke allikaid. Lisaks erinevate allikate refereerimisele esitatakse referaadi kokkuvõttes autori oma arvamus ja järeldused. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis vaikimisi on õpilase referaadi pikkus kokku 9 kuni 10 lehekülge (sh 4 kuni 5 lehekülge põhiosa). Referaat luuakse kindla struktuuri järgi (vt joonis 1).

Vajaduse korral võib kasutatud allikate järele lisada ka lisad. Lisades saab esitada materjalid, mis täiendavad teema või probleemi esitust, kuid on liiga mahukad või ei sobi nende vorming töö põhiosasse lisamiseks. Joonisel lisasid ei ole märgitud, sest lisad ei ole iga referaadi kohustuslik osa. Lisad ei lähe referaadi lehekülgede arvestamisel arvesse.

Enne referaadi vormistamist tuleks läbi mõelda vähemalt referaadi põhiosa struktuur ja sisu peatükkide pealkirjad. Sellisel juhul näeb kohe, kui palju sisu jaoks ruumi on ning pealkirjadest saab genereerida ka esialgse pealkirja, mida hiljem on võimalik uuendada.

Referaadi üldised seadistused

Töö prinditakse musta värvi tekstiga valgele A4 formaadis paberile. Fotod ja joonised võivad olla värvilised. Enne sisu vormistamist on mõistlik seadistada dokumendi erinevad parameetrid:

  • Lehe servad
    • Lehe servadest jäetakse tühjaks 2 cm (Küljendus – Lehe häälestus – Veerised),
    • Vasakusse serva lisatakse köitevaru 2 cm (Küljendus – Lehe häälestus – Köitevaru).
  • Leheküljed nummerdatakse
    • Leheküljenumbrid on lehekülje alumises servas keskel.
    • Tiitellehel leheküljenumbrit ei näidata.
  • Sisu tekst
    • joondatakse mõlema serva järgi
    • Font Arial 11pt
    • Reavahe 1,5
    • Sisu teksti lõikude vahele jäetakse täiendav lõiguvahe.
  • Pealkirjad
    • Paksus kirjas
    • Esimese taseme pealkirjad (Pealkiri 1) läbivate suurtähtedega, tähtede kõrgus 15pt
    • Teise taseme pealkirjad (Pealkiri 2) väikeste tähtedega, pealkirja esimene sõna suure algustähega, tähtede kõrgus 15pt

Kuidas seadistada referaadi lehekülje servad? (videoklipp)

Kuidas seadistada referaadi leheküljenumbrid? (videoklipp)

Kuidas seadistada referaadi sisu teksti kujundus? (videoklipp)

Kuidas seadistada referaadi pealkirjade kujundus? (videoklipp)

Tiitelleht

Tiitellehele kirjutatakse järgmised andmed:

  • TALLINNA 32. KESKKOOL
  • REFERAADI PEALKIRI
  • Töö liik: Referaat
  • Autori ees- ja perekonnanimi
  • Klass
  • Tallinn ja töö esitamise aastaarv

Täpsemad kirjeldused, kuhu ja millise kujundusega need kirjed tuleb tiitellehel lisada on toodud tabelis 1.

Kuidas vormistada referaadi tiitelleht? (videoklipp)

Sisukord

Sisukord luuakse tekstitöötlustarkvara abil automaatselt siis, kui ülejäänud sisu on valmis. Töö alguses võiks sisukorra jaoks jätta tiitellehe järele üks tühi leht. Sisukorra saab automaatselt genereerida, kui pealkirjad on märgitud pealkirja laadidega (Avaleht – Laadid – Pealkiri 1). Kui töö sisus kasutatakse lisaks esimese taseme pealkirjadele ka alapealkirju, siis need märgitakse laadiga Pealkiri 2.

Kuidas luua tekstitöötlustarkvaraga sisukord? (videoklipp)

Kuidas sisukorda uuendada? (videoklipp)

Sissejuhatus

Sissejuhatus algab uuelt lehel (Ctrl+Enter). Sissejuhatuse pikkus on umbes 1/10 töö põhiosa pikkusest. Sissejuhatuses tuuakse välja

  • teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus;
  • töö eesmärk ja uurimisküsimused;
  • valdkond, mida uuritakse;
  • meetodid (kuidas materjali kogutakse ja läbi töötatakse);
  • lähtematerjalide ja allikate tutvustus.

NB! Sissejuhatuses ei kirjutata tulemustest ja järeldustest.
NB! Sissejuhatuse pealkirja ette ei panda järjekorranumbrit.

Töö põhiosa

Põhiosas antakse vastused sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Töö põhiosa koosneb tavaliselt mitmest peatükist. Peatükid peavad olema omavahel sisuliselt seotud ja moodustama ühtse terviku. Sisu peatükid nummerdatakse. Uus peatükk algab uuelt leheküljelt (Ctrl+Enter), alapeatükid algavad samalt leheküljelt. Alapeatüki ette jäetakse täiendav reavahe.

Iga peatüki tekst on jagatud lõikudeks, mis omakorda koosnevad lausetest. Lõigus on mitu lauset. Tekst joondatakse mõlemast servast. Reavahetus toimub tekstitöötlusprogrammis automaatselt. Lõigu lõpus teeme reavahetuse Enter klahvi vajutusega. Siis jääb sobiva seadistuse korral lõikude vahele reavahest suurem vahe.

Iga lõigu lõpus on sulgudes viide kasutatud allikale. Viites on autori perekonnanimi, aastaarv numbriga ja leheküljenumber, kui allikas kasutatakse leheküljenumbreid (Autor, aastaarv, lk xx-xx). Kui on kaks autorit, siis on viide kujul (Autor, Autor, lk xx). Kui on kolm või rohkem autorit, siis (Autor jt, aastaarv, lk xx). Kui autori nimi puudub, siis on selle asemel allika pealkiri. Kui samal autoril on ilmunud ühel aastal mitu artiklit, siis tähistatakse need aastaarvu juures olevate tähtedega. Kui allikal ei ole leheküljenumbrit, siis jäetakse leheküljenumber sulgusesse märkimata (Autor, aastaarv).

Iga viite kohta peab olema kasutatud allika täpsem kirje kasutatud allikate loetelus. Üldjuhul lisatakse viide lõigu lõppu punkti järele. Täpne tsitaat pannakse jutumärkidesse, oma sõnadega refereeringut jutumärkidesse ei panda. Tavaliselt kasutame referaadis oma sõnadega refereerimist.

TSITAAT RAAMATUST – NÄIDE:
“Kõigis keeltes esinevad omakeelsed sõnad musta ja valge kohta. Pole selliseid keeli, milles neid valguse liike ei tunta.” (Kändler, 2013, lk 42)

REFEREERING RAAMATUST – NÄIDE:
Kui keeles on lisaks mustale ja valgele veel üks sõna värvuse jaoks, siis on see punase tähistamiseks. Neljanda värvust tähistava sõnana lisandub kollane või roheline. Kui keeles on viis värvust tähistavat sõna, siis on seal kindlasti ka kollane ja roheline. Sõna sinise värvuse kohta lisandub alles neis keeltes, kus on vähemalt kuus sõna erinevate värvuste tähistamiseks. (Kändler, 2013, lk 42)

REFEREERING TEATMETEOSEST – NÄIDE:
Teadaolevad vanimad sidusad käsikirjalised eestikeelsed tekstid on pärit Kullamaa käsikirjast 16. sajandist. Kullamaa käsikirjas oli kaks palvet ja usutunnistus, milles oli kokku 147 sõna. (Eesti Vabariik 100: TEA entsüklopeedia eriväljaanne, 2017, lk 245)

REFEREERING KOGUMIKUST – NÄIDE:
Sääsed ei kanna puukentsefaliiti edasi seepärast, et see viirus sääse sees ei ela. Samas puugid kannavad puukentsefaliiti edasi, sest viirus elab ka puugi sees, kuigi ta puuki otseselt ei kahjusta. (Tartes, 2010. lk 49-50)

Tabelid ja joonised referaadi põhiosas

Töö põhiosas võib kasutada sisu arusaadavamaks esitamiseks ka tabeleid, fotosid ja jooniseid. Tabeli kohale lisatakse pealdis koos tabeli numbri ja pealkirjaga. NB! Suuremad tabelid töö põhiossa ei sobi, kui on soov suuremaid tabeleid tööle lisada, tuleb need panna lisadesse. Väiksemad sisus selgitavad tabelid sobivad ka töö põhiossa. Töö põhiossa lisatud tabelitele tuleb tekstis viidata. Viidata saab lauses või sulgudes teksti sees.

TABELI PEALDISE NÄIDE:
Tabel 1. Tabeli pealkiri, mis kirjeldab tabeli sisu
(Tabeli pealdis on tabeli kohal)

Joonistele (sh fotod, pildid, skeemid jmt) lisatakse ning need samuti nummerdatakse ja varustatakse pealkirjadega. NB! Suuremad pildid ja joonised töö põhiossa ei sobi, kui on soov suuremaid jooniseid tööle lisada, tuleb need panna lisadesse. Väiksemad sisu selgitavad pildid ja joonised sobivad ka töö põhiossa. Töö põhiossa lisatud joonistele tuleb sisu tekstis ka viidata, näiteks (vt joonis 1).

JOONISE PEALDISE NÄIDE:
(Joonise pealdis on joonise all)
Joonis 1. Joonise pealkiri, mis kirjeldab joonisel kujutatut

Kokkuvõte

Kokkuvõtte pikkus on umbes 1/10 töö põhiosa pikkusest. Kokkuvõte algab uuelt lehelt, kokkuvõtte pealkirja ette järjekorranumbrit ei panda.

Referaadi kokkuvõttes antakse lühike ülevaade sellest, mis teemal on töö kirjutatud ja mida uuriti. Siin esitatakse lühidalt töö sisu osas saadud peamised tulemused ja järeldused. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht.

Kasutatud allikad

Kasutatud kirjanduse peatükis on kirjed kõikide kasutatud allikate kohta. Kirjed võib esitada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad autori perekonnanime esimese tähe järgi, autorita allikad pealkirja esimese tähe järgi.

Kuidas nummerdada kasutatud allikate loetelu? (videoklipp)

Näiteid kirjetest

RAAMAT:
Kändler, Tiit 2013. Valguse värviline maailm. Väike teadusraamat koolilastele. Tallinn: Ajakirjade kirjastus.

TEATMETEOS:
Eesti Vabariik 100: TEA entsüklopeedia eriväljaanne 2017. Tomingas, Ahti; Hunt, Ragnar; Kruusmaa, Irena; Loog, Alvar; Maasing, Madis; Nahkur, Ebeli; Tampuu, Arvi; Tomingas, Silva (Toim). Tallinn: TEA Kirjastus, lk 245.

KOGUMIK:
Tartes, Urmas 2010. Valusad hammustused. Miks seisavad kured ühe jala peal? Ja veel 100 huvitavat küsimust. Olesk, Arko (Toim). Tallinn: Presshouse OÜ, lk 49-50.

AJAKIRJA ARTIKKEL:
Rumm, Andra 2016. Avatud küsimused suulises argivestluses. Keel ja Kirjandus, 11, lk 834-849.

ARTIKKEL VEEBIS:
Kamenik, Jüri. Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid. http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/ (08.08.2019)

INTERNETI MATERJAL:
Habekakk. Eesti selgroogsed. Tartu Ülikooli MRI Loodusteaduste didaktika lektoraadis valminud õppematerjal. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm (08.08.2019)

SUULINE ALLIKAS:
Maasikas, Mari 2019. Suuliselt autorile, 02.08.

Eespool toodud viitamise näidete loomisel on võetud eeskujuks järgmine allikas, millest leiab soovi korral ka põhjalikumaid näiteid ja selgitusi.

Akadeemiakese vormistus- ja viitamisjuhend 2016. Akadeemiake. Nõuded uurimistööle. https://akadeemiake.ee/wp-content/uploads/2016/02/Akadeemiakese_vormistus-_ja_viitamisjuhend.pdf (08.08.2019)